Kui Hispaania oli pigem “MOT projekt” (mida oligi vaja tõestada), siis Maroko kerkis ootamatult plaanidesse tänu talvel Lõuna-Euroopas valitsevale jahedusele ja … no igav hakkas seal Hispaanias ausalt öeldes 😁

Uus manner tõi üsna pikale reisile nii palju värsket olemist ja elamusi! Teine kultuuriruum oma aastasadu kestnud traditsioonidega pakub nii palju avastamist. Oleme ennast siiani Marokos tundnud nii päeval kui ka öösel oluliselt turvalisemalt kui Hispaanias. Ilmselt saab selle eest tänada islamit ja selle tõekspidamisi. Varastada ja teistele liiga teha ei tohi ühegi usundi järgi, aga kui imaam seda minaretist viis korda päevas meelde tuletab, siis ehk jääb kurjus tegemata kaa… Moslemid toetavad abivajajaid ja nälga ei jäeta siin kedagi. Kui valutate südant hulkuvate koerte gängide või räsitud olemusega kasside pärast, siis tasub veidi aega oodata ja vaadata… ikka ilmub õhtuks (või hommikuks) välja mõni onkel oma mahtuniversaaliga ja toob värsket liha või kala kõigile loomadele.

Kerjamist ei toetata ja seetõttu on ka kõige väetimal miskit müügiks pakkuda. Olgu see siis salvrätikupakk või kasutatud seebikarp. Muidugi on paljud turistirohketes linnades lihtsamat teed läinud ja kätt ette sirutama õppinud. Süüa saavad ka nemad ja enamasti on neil korralik ulualunegi olemas.

Üldiselt peetakse kutsetest palvusele lugu ja mošee poole liigub oma vaibakesega nii noor kui vana. Mõned toiduputkad pannakse isegi kinni ja ole siis või Taani printsess, aga süüa saad peale palvust. 

Meile on need kutsed minaretist alati meeldinud ja läbi elu on neid igal pool maailmas nauditud. Mul on kahju, et keskmine eestlane peab moslemit natuke hirmuäratavaks. Äärmuslased on suutnud maalida (ja mitte ainult maalida) üsna verise pildi islamist. Loodame, et lõpuks võidab haridus, haritus ja headus! 

Marokolane on väga uhke. Nii enda kui ka oma riigi üle! Ja see ilmselt teeb teda rahulikuks ja enesekindlaks. Siiani ei ole keegi pressinud peale oma teenust või räusanud oma toodet ostma. (Teelised räägivad, et Marrakechis pidi asi hulluks minema, aga meie pole veel seda kogenud). Linnainimene teretab prantsuse keeles ja maainimene lehvitab matkabussile. Ma ütleks, et türklane on kordi agressiivsem oma äritegevuses.

Oleme mööda imelist rannikut liikunud läbi väiksemate külade ja suuremate linnade nagu Rabat ja Casablanca. Ookeaniäärne rannajoon on lihtsalt vapustav! Heledad liivad, valged laineservad vahutamas ja udutamas tervet rannikut. Rannad on laiad, pikad ja suhteliselt puhtad. Meid on õnnistatud ka hooajavälise privaatsusega. Promenaadid hoolitsetud ja valgustatud. 

Lõuna poole sõites algavad imelised ookeaniäärsed põllulapid. Tunda on maastiku muutumist – juurde tuleb künkaid ja maapind muutub kuivemaks. Siin-seal on juba näha liivadüüne.

Teed on olnud heas korras ja teeäärsed üldiselt prügivabad. Eriti ära lakutud on maanteed, mille ääres tohutud arendused uuselamurajoonideks. Maroko seni asustamata rannik on nagu üks suur Peetri küla 😁. Kes sinna kõik elama peaks tulema jääb selgusetuks 🤔

Väiksemates külades on prügiolukord juba tavaeestlasele ilmselt talumatu. Plastik on vallutanud nii põllu kui mudase tänava. Meie taluvusepiirid on juba ammu peale Aasiat nihkunud ja lootusrikkalt me neid prügikottidega päästma ei rutta. Nad jõuavad sinna, aga lihtsalt läheb natukene rohkem aega 🙂

Söögist ja hindadest ka.

🥖Põhiline on ikka SAI! Sai käib kõige juurde! Ja kui midagi kõrvale ei jaksa muretseda, siis läheb värske sai ka lihtsalt teega. Loomulikult on see ka naljahinna eest – umbes 10 senti tükk. Kõige populaarsem on lame päts, aga samuti on neil see pikksai olemas.

🥕Kõige traditsioonilisem toit Marokos valmib Tangine (tajine) kausis. Nagu meie ühepajatoit, mis on hautatud pikalt sütel, erilises koonusekujulises potis. Hinnad 5-7 euro ringis poti eest, millest jätkub kahele. Lihaks kana või lehm. Juurikate asemel ka tihti kuskuss.

🍗Lisaks süüakse palju grill-liha! Ise valid sobiva lihakäntsaka, kanavardad või hakkliha (köfte/kefte) välja ja grillmeister teeb kohapeal valmis. Kõrvale tavaliselt grillitakse tomatit ja sibulat. Hind ühe portsu eest on olnud siiani 6.- euri ringis. 

🥪Tehakse veel palju wrapi laadseid täidisega saiu ja kebabi. Võikusid ja tacosid, mis ei ole üldse tegelikult taco moodi 😁. Pigem selline soe lavashi tasku.

🥣Supi saab kätte alla euro ja keskmine ahjukana praad on paari euri ringis.

🍓Maasika kilo on 1.80 kuni 3 euri siiani olnud.

🫖Ja muidugi tee! Maroko tee baseerub (vist) rohelisel teel ja lisatakse värske melissikimp. Parajalt magus ja roheka värvusega. Väga maitsev ja aromaatne!

Meile on kõige rohkem meeldinud asjaolu, et enamasti on kõik toidud väljas vaatamiseks. Eriti kohalikes kohtades ja medinas. Ei pea põdema peale menüüst valiku tegemist, et mis sealt nüüd tuleb. Tangine kaaned tõstetakse üles, liha on ahvatlevalt letile asetatud. Sama ka mereandidega. Kõik on värskena sinu ees ja kokk toimetab sinu poolt väljavalitud toorainega. 

🐟 Selle puraka saime kalamehe käest rannast 5 euri eest. (Aga enam väga kokata kodus ei viitsigi kui kõik saavad end väljas uut ja huvitavat täis õgida umbes 15-20 euro eest päevas kokku.)

🦪Auster maksab 60 senti ja merisiiliku nautijad saavad siili koos sidruniga kätte 20 eurosendiga. 

🍣Sushirestos maksime supi, 18 pisikese maki ja 4 suure kevadrulli eest 15.- aga see oli ka väga uhke koht! 😆

Täitsa hirm tuleb peale kui mõelda, mis seal Selveris hakkab 5 nädala pärast toimuma. Näljamängud tulevad Eestis 🙈

Hetkel toimuvad jalgpalli meistrivõistlused African Cup. See on väga populaarne ja kõik istuvad kohvikutes suure teleka ees kui Maroko on võistlustules. Karjuvad ja rõõmustavad iga värava üle. Nagu meil või UKs, aga lihtsalt ilma õlleta. Või ilma ühegi kraadijoogita, sest Marokos alksi ei müüda 😁Põhjapool veel hispaanlaste poeketist Atacadaost sai, kui eraldi tagaukse kaudu “imedemaale” sisenesid, aga vahepeal pole miskit. Meil on Hispaania õllevarud otsas. Raits on murelik, aga lootusrikas. Viimane Atacadao asub veel Agadiris. Google ütleb, et tagatuba pidavat oma vägijookidega täitsa olemas olema 😁

Kõigist peatuspaikadest ei jõuagi kirjutada, aga mõnda peab mainima. 

Ignoneerige heatahtlikke nõuandjaid, kes soovitavad vältida suurlinna Casablancat – minge ikka! Hoolimata 3.5 miljonist elanikust on neil autosid suhteliselt vähe, liiklus on talutav ja parkimiskohti leidub. Saime Otto surfikaaslase isalt teada, et neil on kõrge automaks ja mitte kõik ei saa endale seda “luksust” lubada. Casablancas tasub ära vaadata maailmas suuruselt 12. kohal olev mošee. Ta on tõesti võimas 😍

Maroko tundub olevat nagu surfiparadiis! Ookean toob alati hea laine ja päike soojendab kuumalt. Ühtlasi on enamus rannikust ideaalne algajale surfajale – rand on pikk, lauge ja mõnusalt madal. Lauarendiga tegelevaid putkasi koos treeneritega leidub praktiliselt igas väikeses külakeses. Hinnad poole päeva eest 100-150 dirhami.

Igas suuremas asulas on rannas lõbusõiduks välja toodud ka hobused, eeslid ja kaamelid. Otto sõitis hobusega Muhammedias.

Safis tasub minna vaatama keraamikuid ja soetada käsitööd. 

Essaouira on juba täitsa turistikas. Kallites rannarestodes pakutakse õlut ja veini. Prantslaste poeketi Carrefour tagatoas varuvad eurooplased usinasti alkoholi. (Kusjuures lisaks sellele, et need 70+ matkurid ei hooma niigi oma 4 tonniste busside kabariite, tõmbavad nad ka korralikult alksi õhtuti sisse 😁🤦‍♀️ Potentsiaalsed killerid!)

Essaouira medinas lammutatakse vaeste slumme, et asemele ilusaid kohvikuid ja käsitööpoode ehitada. Mõneti kahju, et see ehe saab hävitatud, aga muidu valitseb vanalinnas mõnus boheemlaslik vibe.

Absoluutselt igas linnas tasub külastada medinat! See annab harukordse võimaluse astuda ajamasinasse ja näha linnaelu 1000 aastat tagasi. Siin on päriselu, mis on aastasadu püsinud muutumatuna ja selle kogemiseks ei ole vaja Nüganeni greenscreene. Vanalinnas saab nautida odavat ja maitsvat tänavatoitu ning täiendada turul oma puuvilja- ja marjavarusid! (Kogu Marrakechi kant on muidugi juba enamasti ära “lakutud” ja ehtsust on seal vähem!)

Meil sai siin vahepeal 💯 päeva reisil täis 🥳🙌. Selle tähistamisega läks isemoodi… Nimelt saime politseilt trahvi 😁 Siin on hästi kummalised piirangud – keset kiviklibust võsa on järsku 60 või 40. No ja siis me sõitsimegi 60 alas 71ga. Politsei oli fööniga vastas ja tegi 150 dirhami (15 euri) trahvi. Kusjuures politseil on siin väga ilusad mundrid! Kogu aeg oleme imetlenud! Nüüd siis veidi lähemalt ka 😂

🐈‍⬛ Kassi keedame päeval 30 kraadise ilmaga bussis ja öösel veel kaisutame teki all. Elus on ja sööb Maroko kassikonserve. Üks päev suutis varastada ka fooliumi sisse peidetud lihavardad. Fontas on nüüdseks näinud elus esimest korda täitsa lähedalt lehma, hobust, kaamelit ja eeslit. Rääkimata kümnetest ringi jõlkuvatest krantsidest, kes kusjuures teda kardavad 😁

Laps hullab ookeanis. Nii lauaga kui lauata. Teeb vanemate kombel õelat nalja ja võidab mind Unos. Kool on meil juba täielik Waldorf… endalgi tuleb hirm peale, kuidas me ta tagasi kombinaati saame.

Aga mõnus on! Lõpuks ometi saime sooja! ☀️Talvel läheb meil, eestlastel, selleks vaja 9000 kilomeetrit, toredaid reisikaaslasi ja palju aega 😏