🇪🇸Alicantest Cartagenani..

Öö on kottpime. Lained loksuvad lärmakalt rannakivide vastu. Kell 3:50 alustab kohalik Alicante prügiauto brigaad kohusetundlikult oma ringsõitu. Prügimehed tööd ei karda ja lärmiga tagasi ei hoia. Me Raitsiga kirume püüdlikke töömehi ja rähkleme viieni. Järsku kostub imelik krigin.. tavaliselt suudab Otto küljekeeramine kogu auto liikuma panna ja veidraid hääli tekitada, aga see on teistmoodi.. Tõstame mõlemad Raitsiga pea padjalt. Vaikus. Ütlen sosistades, et küllap ikka Otto. Ja siis veelkord! Keegi nokitseb meie küljeukse kallal!!! Reaalselt! Raits kargab püsti, hüppab esiistmele ja avab kõrvalistuja ukse. Auto taha on varjunud kuju. Raits karjub, et mida kuradit ta seal teeb. Välja astuv indulaadne mehike väidab, et tema on rannas 🤦‍♀️ Kell viis hommikul! Muidugi oled sa rannas!? Mõne kurja käratuse peale autot mitte näppida, sulgeme ukse. Paneme markiisi küljes oleva välitule põlema ja kuulame vaikust. Lamame südamekloppides voodis ja hinges on selline vastik tunne. See juhtuski! Keegi tahtis meie bussi sisse murda. Ja see olekski õnnestunud kui küljeust ei hoiaks kinni lisaks tavalukule ka suur riiv. Esiteks sa, varganarts, loodad meie raskele unele ja seejärel arvad, et meil sularaha koos telefonide ja arvutitega on ukse kõrvale ülesrivistatud?!? Uskumatud tüübid ikka!🤬

Vott selline Alicante! 

Tegelikult oli Alicantes ka loomulikult ilus promenaad ja mäe otsas asuv kindlus. Mäkke on mõnusalt paras ronida nii suurel kui väikesel ja ülevalt nautida vaadet kogu linnale! Alicante on ka üks sellistest nö päris linnadest, kus elu talvel välja pole surnud ja rannaäär kihab jalutajatest. 

Vanalinna oli üles pandud ka hiigelsuured kolme kuninga kujud, mis olid väga pilkupüüdvad. Meil õnnestus taaskord kasutatud raamatupoest Otto varusid täiendada – seekord vana klassikaga – Asterixi koomiksitega 1970ndatest. 

Peale Alicantet võtsime suuna Santa Pola pisikesse linnakesse. Poolsurnud linn, kus ranna WC ja dusside juures olevate siltide järgi kestab hooaeg maist septembrini. Hoolimata valitsevast tühjusest rannas, olid linna keskväljakul ja lossihoovis toredad jõulukaunistused. Viimased kingiotsijad tungelesid poodides ja jõulutuledes õhtused tänavad olid väga armsad! Siinkohal võib märkida, et tegelikult kõik Hispaania linnakesed panevad suurt rõhku jõulutuledele ja tänavakaunistustele. Ilmselt korvavad puuduvat lund 😁

Santa Polas õnnestus mul lõpuks ka pediküüri jõuda ja kulmud korda teha 🙌 Ja auto sai uued piduriklotsid! 😁🥳

Üldiselt meile tundub, et oleme üsna metsistunud. Võõrastega suhtleme harva (no Raido natuke “naabritega” suhtleb, kui juhtume kõrvuti ööbima) ja oma ilusaid kleite pole ma saanud siin külmaga kanda. Jah, päike paistab, aga see päevane 20 ringi jääv temperatuur vajab ikkagi kampsunit või tuulisel päeval jopet. Öised temperatuurid jäävad 10 kraadi kanti. 

Õnneks avastasime saabuva kontserdi soovituse netist! Võtsime suuna Torrevieja poole. 

Seitsmest mehest koosnev vokaalansambel Sette Voci esineb 22. detsembril, koos orkestriga, Torrevieja suures kontsertsaalis! Nii tore! Lõpuks saab panna selga ilusad riided ja minna kuulama ilusat jõulumuusikat! Torrevieja International Auditorios oli väga hea akustika. Kohad saime täpselt orkestri kõrvale, mis väga hea andis võimaluse kõiki pillimehi jälgida. Super elamus! 😍

Torreviejasse plaanisime jõulupühadeks jääda ning esimest korda selle reisi jooksul võtsime airbnbst korteri (antud juhul siis nö town house ehk selline meie mõistes ridaelamuboksike). 

Saime natukene nautida suuremat ruumi ja igavesti voolavat kuuma vett. Meie käsutuses oli täies varustuses köök, mis tegi jõuluroogade kokkamise lihtsamaks. Kodust oli meil kaasa võetud Põltsamaa praekapsas ja see muutis toa kohe isamaa lõhnaliseks 😁 Raits tegi veel jänese hautist ja poest saime seaprae moodi väljanägevat pikkpoissi. Jõululaud sai imeline! 😊🎄 Jõuluvana oli teinud Ottole aaretejahi, mille raames tuli terve maja läbi otsida, et oma kingid üles leida! 

Kõik olid üsna pühalikult rõõmsad, aga pidime nentima, et “oma kodus” (matkaautos) on ikkagi kõige parem uni! 😁 Ja no kassist ma ei räägigi – Fontas oli uues kohas nii ärev, et magas pärast autos 2 päeva jutti. 

Torrevieja on enim tuntud oma ilusate roosade soolajärvede poolest. Ja tõepoolest maastik on eelnevalt läbitud Hispaaniast erinev. Ühtlasi meelitab piirkond rannaäärega, kus on kaunid düünid. Need on elupaigaks paljudele linnuliikidele ja pesitsusajal võivad piirkonniti rakenduda isegi liikumiskeelud.

Torrevieja kandist liikusime peale jõule La Manta piirkonda, mis näeb reaalselt väja nagu Miami 😁 Pikk maakitsus, kus mõlemal pool rannas uhked villlad ja suvituskorterid. Talvel inimtühi, loomulikult.

Hommikul, peale minu hädakisa 10 kraadise toatemperatuuri pihta, liikusime mööda kiirteed Cartagenasse. Alguses arvasime, et tegemist on suure sadama- ja tööstuslinnaga, aga tegelikkus oli nii palju parem! Cartagenas on väga suur vanalinn oma tulukestes ostutänavatega ja ajalooliste majadega. Linna keskel on suur kindlus, kus elavad pardid ja paabulinnud.🦚 Meile Ottoga nii meeldis! 🦚

Kindlusest avanevad imelised vaated vanalinna kirikutele ja amfiteatrile! Kellel huvi, saab antiiki kõvasti! 😊

Aeg lendab kiirelt! Pool meie reisist on läbi ja aasta 2023 on ka kohe läbi.

Meeleolukat aastavahetust kõigile! 🥂