Meie ustav Volkswagen LT on praeguseks läbinud 18 riiki – Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Serbia, Kosovo, Makedoonia, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Bosnia ja Hertsogovina, Sloveenia, Itaalia, San Marino, Prantsusmaa, Monaco ja Hispaania. Kilomeetreid on tulnud tänaseks umbes 7000 ja keskmine kütusekulu on siiani 9 liitrit sajale. Lisaks keedab kohvi, soojendab pesuvett, kütab kodu jne. Kiirteel ei jää ta alla sõiduautodele ja mägiteedel teeb erilise pingutuseta tuupi kõikidele Fiatidele. Kui vaja läheb ka tee pealt välja ja viib meid imelistesse asfalteerimata peatuspaikadesse. Meie omalt poolt viisime ta üsna lähedale sünnikodule, Rimori tehasele Firenze kandis 🇮🇹 Ja proovime igati heaperemehelikult teda hoida 💕
Peale Sanremot suundusime Prantsusmaale. Sõitsime taaskord mööda imelist rannikut läbi Monaco, Nizza kuni St. Tropezini. Ööseks jäime pisikesse Prantsuse linnakesse nimega Saint-Chamas. Öösel langes temperatuur alla 10 ja pidime hoolega bussi kütma 🙈 Tuli kiiresti hakata ikka lõuna poole liikuma!






Järgmisel päeval mõned tunnid kiirteel ja lõpuks meie armastatud Hispaania!!! 🙌🇪🇸❤️💃🍹Kaupluseketis Mercadona on mandril sama odavad hinnad ning identne kaubavalik nagu Tenerifelgi – meie oleme väga rahul!!! Esimese öö veetsime mõnedkümned kilomeetrid enne Barcelonat, Santa Susannas. Tundus, et tegelikult seal hooajaväliselt väga midagi ei toimu.

Nüüdseks oleme mõned ööd peatunud peale Barcelonat, Vilanova i la Geltru linnas. Palju matkaautosid pargib koos suures parklas ning wc ja vesi on ukse all. Parkimine on alates novembrikuust tasuta. Pealelõunane päike laseb isegi rannas soojeneda. Linnas on lihtne orienteeruda – turg ja poed on kõik käe-jala juures 😊











Olemegi detsembrikuusse sõitnud ennast! Koduste poolt saadetud rohke lumega postkaardi väärilised pildid on küll ilusad, aga ausalt öeldes ei pane hetkel igatsema Eestit. Päikese ja mere vastu see ei saa.
Uskumatult kiiresti on aeg läinud ja umbes 14 nädalat ongi selle seikluse lõpuni jäänud. Ilmselt edaspidi kirjutan harvem, sest oleme nüüd paiksemad ja liigume rahulikumas tempos mööda Hispaania lõunarannikut Gibraltari poole. Naudime rannailma kui võimalik ja harjutame oma olematut hispaania keelt 😁
Täna, täpselt 15 aastat tagasi, kohtusid Sõõrik ja Hälvik pimedal novembrikuu ööl KuKu klubis… Täna ma tean, et paremat abikaasat mulle ja issit Ottole ei olegi olemas!
Ja tuleval laupäeval on üks teine eriline päev… Emme, armastan Sind üle kõige maailmas! Kui poleks Sind, siis poleks mind!
❤️ Igatseme oma inimesi ❤️
Leave a comment