🚐 Matkabussis ei ole sul enda elu. Sa elad ja hingad oma reisikaaslastega ühes rütmis. Te tõusete koos, paratamatult ühel ajal. Te sõidate või seiklete ja avastate koos. Ja niisamuti liigutakse koos peale päikeseloojangut bussi ja praktiliselt ühel ajal minnakse magama. See on nii kummastav, et meie pere, kes muidu elab nii erinevat elu, on sellega siiani hakkama saanud. Tavaelus kulgeme kõik nii isemoodi rütmis. Oleme suured individualistid ja egoistid. Kõik tegutsevad eraldi omas mullis. Ja siin me oleme! Elus ja endiselt sõbrad 😁 Ilmselt on mänginud suurt rolli teineteisega arvestamine ja toetamine. Kõik aksepteerivad seda kümmet ruutu, mis meie kasutuses on ja proovivad parajasti tegutsejale mitte jalgu jääda. Ühtlasi lihvime kohe kõik muremõtted kui plaan ei saa teoks. Näiteks kui plaanitud peatuspaigas ei olegi ligipääsu matkaautole ja sõiduaeg suureneb oluliselt või kui eksime õigelt teelt. Siiani on kõik olnud hästi positiivsed ja üksteise tuju üleval hoidnud. Enamus õhtutest rõkkab meie buss naerust, sest me teeme lolle nalju 😆 (Meie pere vist ongi natukene napakas). Üksteise kallal aasimine käib ka korralikult, aga õnneks on meil väga sarnane huumorimeel ja keegi pillima ei hakka.

🐈‍⬛See tuntud ütlus, et “home without a cat is just a house” (kodu ilma kassita on lihtsalt maja), peab 100% paika! Fontas on meie bussi teinud koduks! Ta lihtsalt on nii armastusväärne ja tark. Kõik nussutavad ja mussutavad teda hommikust õhtuni ja küllap temal see kõige suurem roll siin kanda ongi – teha kõik endast olenev, et kõik tema inimesed oleks stressivabad, rõõmsad ja armastavad!🐈‍⬛

Tänaseks oleme järjest 42 ööd bussis veetnud. Palju igapäevast kordub: Otto voodi tegemine, milles me kõik nii vilunud oleme, et vabalt minuti või kahega kasutusvalmis seame; aknakatete ette panemine ööseks; hommikukohvi jne. Kõik kaasavõetud raamatud oleme õhtuti juba läbi lugenud 😬 (Edaspidi vaatan raamatupoodidesse ja tuleb inglise keelsele kirjandusele üle minna).

Lisaks Fontase tabletirutiin – hommikuti ja õhtuti. Enne ärasõitu käisime Viljandis kardioloogi juures ja kassi südame vatsakese seinad olid paksenenud. Õhtust südamerohu doosi suurendati. Nii me elame. Tänulikud iga päeva eest, mille meie tark ja tubli kass meiega veedab! ❤️

 Sanremo!🌞

Veetsime lõpuks Sanremos kolm päikselist päeva ja mulle tundub, et saime isegi jumekamaks! Lõpuks teadsime juba kõiki pensionäre oma rannasopis 😁 Ja millised need Itaalia penskarid veel on!!! Pruunid ja vormis ja rõõmsad! Naljakas oli see, et kõik tulid randa sulejopedes ja talvepükstes ning siis müüri ääres, soojas võeti bikiinide väele. 

Sanremos on ka otseloomulikult vanalinn, aga jälle veidi isemoodi. Huvitavaks tegi selle see, et paljud tänavad on võlvide all. Nagu metrookäigud. Kitsad, pikad trepid ja võlvialused tänavakesed. Väga lahe! Muidugi mitte väga sellele poisile, kes rattaga tahtis linna minna 🙄

Üldiselt kohe peale Genovat rannikule sisenendes, muutusid kliima ja floora tuntavalt. Ainult palmid ja troopilised taimed ning lehtpuud olid veel rohelised. Kuigi Pisa on ju tegelikult lõuna pool, oli seal juba täielik sügis 🤔 Ja peale St. Tropezi läks jälle sügiseks ära. Seega ega asjata ei ole see Itaalia ja Prantsuse rivieera! 🌴☀️🦜

P.S. Ma ei osanud seda blogilehte timmida nõnda, et esielehel oleks kõik jutud näha. Kes soovib lugeda midagi vanemat, siis tuleb minna mõne postituse lõppu ja klikkida Categories Reisijutud. Sealt tulevad välja kõik lood, mis selle seikluse raames kirjutatud.

P.P.S. Ja endiselt näeb pilte ööbimiste kohta Raitsi hallatud Instagrami lehel Tiguajam.