Matkaautoga sõidu alustamist võib võrrelda lennuki õhkutõusuga. Iga kord tuleb kapteni ja reisijatega üle kinnitada teatud punktid:

1. kas kõik lahtised asjad on kappides
2. kas kapid on lukus
3. kas veepump on väljas
4. kas gaas on kinni
5. kas külmik läks sisse
6. kus kass on
7. kas Otto on rihmastatud

Ja siis võib ikka juhtuda, et prügikasti uks lendab pauguga esimeses kurvis lahti 😁

Horvaatia on meie 11. riik sellel 5 kuulisel seiklusel. Uus riik tervitas meid küpressidega! Palju küpresse ääristasid teid, nagu Toskaanas! Päike paistis ja rannikuäärne helesinine vesi sillerdas. Kõik oli imeline kuni saime aru, et igale teeotsale on püstitatud matkaautosid keelav märk. See on esmakordne meie reisil, et keelatud on reaalselt ainult matkaautod ja karavanid 🙁 Dubrovnikusse jõudes ei olnud kohta jäänud isegi Smartile (millega kohalikud ringi liiguvad just nimelt valitseva parkimispõua pärast). Tegime linnale 2 tiiru peale ja hakkasime vaikselt leppima tõsiasjaga, et ilmselt tuleb kuskil tunniparklasse pressida ja vanalinnatuur kiirkorras ära teha. Raits tuhlas google mapsis ja leidis veel mingi koha 2km vanalinnast eemal. Inimesed olid kommenteerinud, et tänavad on liialt kitsad suurema majaga läbi pressimiseks. No Raits ikka proovib 😁 Ja asi oli seda väärt! 

Lõppkokkuvõttes saime imelise vaatega tühja parkimiskoha kiriku ees, mille ööpäeva pileti lunastasime 26.- euro eest. Esimene kord, kui parkimise eest maksime, aga hooajal oli sama parkimiskoha hinnaks 130.- euri ööpäev 😬

Parkimiskoha juures, kiriku tagant, läks trepp randa. Inimtühi privaatrand oma helesinise veega.

Õhtune jalutuskäik vanalinna läks lörri, sest eiteakust tuli räme vihm ja tuul. Otto käis rattaga käntsa ja kõik olid läbimärjad. Rühkisime ruttu oma “kodu” poole tagasi. Hommik oli õhtust targem ja uus katse vanalinnas, õnnestus suurepäraselt. Ilm oli super ja varahommikune Dubrovnik turistivaba. Vanalinn erines eelnevatest oma kõrgete müüridega ja tuulekoridoridega. Päikest paistab vähe sisse ja üldmulje on selline massiivne ja sirgjooneline. Muidugi olin ka mina lummatud paariaasta tagusest seriaalist “Game of Thrones” (Troonidemäng), mis palju inspiratsiooni ja stseene saanud just Dubrovnikust. 

Palju on näha ka 1991. aastal alanud kodusõja jälgi. Kuuliaugud seintel ja mürsukillud müüridel. 

Ega see parkimise jama Dubrovnikust eemale liikudes ei parane. Igal pool on maniakid matkaautode vastased sildid üles riputanud ja karavanipargid, kus raha eest saaks olla, on hooajaväliselt kinni 🙄🤦‍♀️Eks kohalikel on nendest turistihordidest lihtsalt kõrini ja matkaautod on sellised lohed, kes võtavad tavaliselt mitu kohta ja varjavad kõigi vaate 😞